Vikipeedia:Esileht

Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves. Seal alates 1958. aastast tehtud Eesti esimesed allveearheoloogilised uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi nooremal kiviajal, eelrooma rauaajal ja 1. aastatuhande teisel poolel. Viimasel perioodil Valgjärves olnud rajatisi peetakse Eesti ainsaks teadaolevaks muinasaegseks vaiasulaks ja seda kaldaga ühendanud sillaks.

August Wilhelm Hupeli teatel kirjutas Valgjärve kohta käiva loo juba 1489. aastal üles Riia munk Siegbert, kelle järgi algas mõisniku ja tema õe laulatuse õhtul torm, pulmamaja vajus maa alla ning selle asemele tekkis järv. Koorküla Valgjärve kohta käivad muistendid olid 19. sajandil nii saksa kui eestikeelsetes kirjutistes populaarne teema.

1869. aastal käis üliõpilasena järvel sukeldumas Hugo Treffner, kes teatas, et lossi seal ei asu, aga ta avastas mutta vajunud puuehitise jäänused, mille laepalkide vahelt ta pääses ka hoone sisemusse, kus leidis alt kõva põranda, palju savinõude kilde ja sütt. Loe edasi ...

• 16. veebruaril 125 aastat tagasi sündis kirjanik Enn Kippel (pildil), kelle teostest enamik oli nõukogude ajal keelatud.
• 16. veebruaril saab 75-aastaseks arhitekt ja "Kukerpillide" muusik Ike Volkov.
• 17. veebruaril 100 aastat tagasi sündis näitleja Lia Laats, kes kõige paremini on tuntud Kohviveskina filmist "Siin me oleme".
• 17. veebruaril 90 aastat tagasi sündis kergejõustiklane, Viru hotelli asedirektor, Kotka selvehalli direktor ja Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Ülo Mallene.
• 20. veebruaril saab 30-aastaseks näitleja Amanda Hermiine Künnapas.
• 21. veebruaril 30 aastat tagasi kuulutas Eesti president Lennart Meri välja Tiigrihüppe projekti.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.